Tuikav,kipitav valu jalgades, jalad surisevad, jalad krampis, tuimus ja jalad külmetavad?
Veresoonte lupjumine on haigus, mille puhul kolesterool, rasv ja kaltsium ladestuvad veresoonte seintes ning muid aineid kogunevate naastude teket. Arterilubjastus haigus (ateroskleroos) on verd kandvate arterite ahenemine, mille tagajärjel väheneb verevool veeni. Mille korral suurte ja keskmiste arterite sisse ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid, mis hiljem sidekoestuvad ja lubjastuvad. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ja rabedaks muutumine.
Veresoonte ahenemine: Naastude kogunemine põhjustab arterite seinte paksenemist ja kitsenemist.
See vähendab verevoolu ja võib põhjustada hapniku ja toitainete puudust keha teatud piirkondades.
Tavaliselt areneb haigus vanusega aeglaselt, kuid diabeet, ülekaal ja vähene liikumine kiirendavad seda. Mõnikord võib haigus ilmneda juba lapsepõlves pärilikuna. Arterihaigustesse haigestumist saab tõhusalt ennetada, kui need riskitegurid välja selgitada ja neid mõjutada hiljemalt varases keskeas. Sageli ei piisa elustiili muutmisest, vaid vaja on ka meditsiinilist ravi. Arterite haigusi põdejaid saab tõhusalt ravida mitte ainult ravimitega, vaid ka operatsioonide ja muude protseduuridega.
Sümptomid:
Sümptomid sõltuvad sellest, millised arterid on mõjutatud. Südame veresoonte ateroskleroos võib põhjustada rindkerevalu või südameinfarkti, samal ajal kui aju veresoonte ateroskleroos võib viia insuldi tekkeni.
Jalade arterite ateroskleroos põhjustab jalgade valu ja kõnnikeskuse probleeme.
Verehüübed ehk trombid võivad tekkida nii arterites kui ka veenides. Kõige sagedamini tekib süvaveeni tromboos jalas.
Sümptomiteks on järsku tekkinud õhupuudus, valu rinnus, teadvuse kaotus või veri köhimisel ning sellises olukorras tuleb koheselt kutsuda kiirabi. Tromb võib tekkida ka alajäsemete arterites, põhjustades valu kõndimisel, tuimust, kipitustunnet, närvi- ja koekahjustust. Ravimata jätmisel võib tekkida gangreen ning halvimal juhul võib jalg vajada amputeerimist.
Diabeet ehk suhkruhaigus põhjustab probleeme südame-veresoonkonnale.
Suhkurtõbi mõjutab veresuhkru kontrolli, insuliini tootmist või selle kasutamist keha rakkudes. See võib omakorda mõjutada veresoonte tervist ja suurendada ateroskleroosi riski, mis on südame-veresoonkonnahaiguste peamine põhjus.
Seetõttu on suhkurtõvega inimestel eriti oluline hoolitseda oma südame-veresoonkonna tervise eest. See hõlmab veresuhkru, vererõhu ja kolesteroolitaseme regulaarset jälgimist, tervislikku toitumist, füüsilist aktiivsust, suitsetamisest hoidumist ja vajadusel ravimeid, et kontrollida nende riskifaktoreid.
Kuidas ennetada?
Ateroskleroosi ennetamine hõlmab tervisliku elustiili säilitamist, sealhulgas suitsetamisest loobumist, tervislikku toitumist, füüsilist aktiivsust ja kolesteroolitaseme jälgimist. Tõsisematel juhtudel võib olla vajalik operatsioon. Ateroskleroos on tõsine seisund, mistõttu on oluline jälgida südame-veresoonkonna tervist ja võtta ennetavaid meetmeid selle vältimiseks. Vältige stressi, olge füüsiliselt aktiivne, liikuge päevas vähemalt 30 minutit. Sööge köögivilju võimalikult palju.
Käige jalgade tervise kaardistamisel kord aastas, eriti kui teil on diagnoositud suhkruhaigus.
Broneeri aeg siit jalgade tervise kaardistamisele