Mida nimetatakse sissekasvanud küüneks?
Sissekasvanud küüne põhjused ja sümptomid.
Uuringud
Sissekasvanud küüne kodune hooldus.
Millal tuleb abi otsida?
Sissekasvanud küüne ennetamine
Mida nimetatakse sissekasvanud küüneks?
Sissekasvanud küüs (unguis incarnatus) viitab seisundile, kus küüne serv kasvab nii sügavale küünepõhja koesse, et küünealuse kude muutub põletikuliseks.
Sissekasvanud küüne põhjused ja sümptomid:
- Vale küünte lõikamine: Küünte liiga lühikeks lõikamine või selle lõikamine liiga nurgeliselt võib põhjustada küüne serva sissekasvamist. Küüntehoolduseks saate aja broneerida siit
- Liiga kitsad või kõrge kontsaga kingad: Liiga kitsa liistuga või liiga kõrge kontsaga kingade kandmine avaldab survet varvastele ja küüntele ning see põhjustab sissekasvanud küüne teket. Abivahendid leiate siit
- Trauma või vigastus: Jalgade vigastused, nagu löögid või kukkumised, võivad põhjustada küünte deformatsioone ja sissekasvamist. Samuti varbale kukkunud esemed, sportimine valede jalatsitega tekitab varvastes trauma seisukorra.
- Küüne struktuuriga seotud tegurid: Mõned inimesed on geneetiliselt eelsoodumusega sissekasvanud küünte tekkeks, kuna neil võib olla küünte struktuur, mis soodustab sissekasvamist. Küünte ja küünevallidele tooteid leiate siit
- Diabeet: Diabeeti põdevatel inimestel on suurem risk sissekasvanud küüne tekkeks.
- Halb küünehooldus: Ebapiisav või ebaõige küünehooldus, sealhulgas küünte pikaajaline lakkimine, võib põhjustada küüne plaadi nõrgenemist ja seejärel sissekasvamist.
- Küünte seeninfektsioon: Küünte seeninfektsioon võib põhjustada küünte paksenemist ja deformatsiooni, mis võib omakorda suurendada sissekasvamise riski.
- Küüneplaat: On nii lai, et see ei mahu selle jaoks ettenähtud ruumi.
- Küüs: Küüs ise paindub mõlemalt poolt küünepõhjani ja põhjustab valu. Mõlemad esinevad kõige sagedamini suure varba küüntel.
Olenemata põhjusest põhjustab sissekasvanud küüs küünealuse kudedes punetust, turset ja mõningast valu. Kui probleemiga ei tegeleta varajases staadiumis, hakkab küünealune kude märjaks saama.
Olukorra jätkudes hakkab küünevall küüne peale kasvama. Varvas on selles etapis väga valus ja valutab ka öösel.
Sissekasvanud küünel tekib tavaliselt küünevallipõletik ja mõningatel juhtudel muutub see krooniliseks. Näiteks: Paronychia on küünevallide äge või krooniline põletik, mis võib olla nakkuslik või mitte.
Äkilist küünevalli põletikku põhjustab sageli sissekasvanud küüs või küünealuse vigastus (haav, maniküür, küünealuse vigastamine).
Küünealuse äkilise küünevalli põletiku korral muutub küünevall punaseks, on paistes ja võib eritada vedelikku. Sõrmes või varvas võib esineda valu ja kuumust.
Kerget, äkilist küünevalli nakatumist ravitakse tavaliselt arstilt saadud antibiootikumi kuuriga ja jalaravi spetsialisti juures protseduuril. Raskematel juhtudel tuleb küünealuse põletikuga kaasnev pustul avada. Suukaudsete antibiootikumide kuur on vajalik, kui probleemiga kaasneb ümbritseva koe põletik.
Krooniline küünevallipõletik on sageli multifaktoriaalne ja esineb sageli märjal tööl.
Märg, äkiline küünealuse põletik (paronühhia) on sageli tingitud haavast, põletusest, küünest, mis tungib läbi külgmise küünealuse või mõne muu küünealuse vigastuse. Haigustekitajaks on bakter Staphylococcus aureus, mis põhjustab kõige sagedamini nahapõletikke.
Krooniline, s.o pikaajaline küünevallipõletik võib märjal tööl või nahahaiguse, näiteks ekseemi (vt pilti) või psoriaasi tagajärjel areneda aeglaselt. Kroonilise põletiku põhjus on sageli mitmefaktoriline. Candida albicans pärmseen ja Staphylococcus aureus bakterid on sageli seotud märjast tööst põhjustatud küünealuse põletikuga.
Kroonilise ekseemi põhjustatud küünte muutus. Kroonilise dermatiidi (ekseemi) ja sellest tuleneva küünte kasvu häirega (“pesulauaküüs”) seotud küünealuse põletikuga.
Inimestel, kellel on käte ja jalgade halb vereringe, võivad küünealused talvel muutuda põletikuliseks ilma muude eelsoodumusteta.
Herpes viirus võib mõnikord olla sama sõrme või varba korduva küünealuse põletiku põhjuseks, millega kaasnevad ka põletustunne, valu, väikesed vedelikuga villid.
Uuringud.
Juhtudel, mis reageerivad hooldusele või arsti poolt määratud ravile halvasti saab arst tellida laboritest vastava uuringu. Kuid seda uuringut on kasutatud harva.
Sissekasvanud küüne kodune hooldus.
Esimeste sümptomite ilmnemisel tuleb küünenurk puhastada ja avada. Selle alla võid panna üheks või paariks väikese vatipadja või kiudlapi TOOTE LEIAD SIIT.
Küüne nurga puhastamine ja avamine on pärast küünt pehmendavat jalavanni palju parem kui ilma vannita. Pärast seda tuleb jälgida, et küüne nurk ei kasvaks tagasi küünepõhja kudedesse. Küüs jäetakse piisavalt pikaks ja küünenurka ei tohi lõikamisel ümardada täielikult. Küüs peab jääma piisavalt nelinurkseks kuid tuleb silmas pidada, et nurk ei saa jääda teravaks. Terav nurk hõõrub kõrval olevale varbale paksendi või teeb naha punerdavaks. Nurk on soovitatav siiski viilida õrnalt ümarjaks selle kohapealt mis võib puutuda kokku naaber varbaga.
Kui siiski on küünevall punane ja eritab vedelikku saab seda siiski veel kodus hooldada. Küüne serva alla saab paigaldada järgmise toote (Sorbact) Selle toote leiate siit. Puhta veega jalgu vannitades ja kasutades küüneserva alla sorbact tampooni võib õnnestuda paranemise suunda keerata. Kindlasti tuleks vaadata millised jalatseid kanda, et varvas ei saaks uut survet peale. See võib hõlbustada paranemist.
Millal tuleb abi otsida?
Kui küünevallipõletik on nii tugev ja valutab ööpäevaringselt on põhjust pöörduda arsti poole. Arst saab aidata antibiootikumidega või kirurgiliselt eemaldada kogu küüs.
Podoloogi ehk jalaravi spetsialisti poole saab pöörduda kui teil kahtlus, et on sissekasvanud küüne tegemist (ei ole veel diagnoositud arsti poolt) ja/või teil on olnud see probleem enne ning soovite ennetada uue sissekasvamise tekkimist. Soovite kaardistada oma jalgade hetkeseisu. Podoloog saab jalgade hoolduse käigus puhastada küüne servad ja tamponeerida vajadusel ning õpetada kodus hooldama.
Sissekasvanud küüne ennetamine
Ennetavalt on soovitatav järgida õiget küünehooldust, regulaarset jalaravi kabineti külastust 2-3 korda aastas ja vältida potentsiaalseid riskitegureid, mis võivad sissekasvanud küünte teket soodustada. Jalgade tervise kaardistamisele saate broneerida siit
Kasutatud kirjandus:
TerveysKirjasto; Fixing Your Feet: Injury Prevention and Treatment for Athletes ;
