Jalaravi spetsialist selgitab: Soolatüügas või konnasilm?

Soolatüügas ja konnasilm on arsti poolt määratud diagnoos.

Millal on soolatüügas? 

Soolatüügas ehk tüükad on nakkuslik viirus, nimelt inimese papilloomiviiruse (HPV) poolt põhjustatud nahakasvajad. 

Need võivad ilmneda igas vanuses inimestel, kuid tüükad on sagedamini lastel ja noorukitel. Tüükad ei ole seotud soolaga ega selle tarbimisega, kuigi nimi võib seda ekslikult vihjata. See on viirusest põhjustatud nahakasvaja.

Millal on konnasilm? 

Konnasilmad on tavaliselt nahal esinevad kõvad ja paksenenud piirkonnad, mis tekivad naha hõõrdumise või surve tulemusel. Need võivad ilmneda igal ajal, kui nahk on pikaajalise hõõrdumise, surve või ärrituse all. Konnasilmad võivad esineda jalgadel, eriti talla all, sõrmedel ja käte peopesadel, kuid need võivad esineda ka teistes kehaosades, mis on pideva hõõrdumise või rõhu all.

Kuidas arst diagnoosib soolatüüka?

Arst võib soolatüüka diagnoosida tavaliselt visuaalse läbivaatuse abil.

Viiruslike tüügaste variante on palju. Enamasti on need konarlikud ebatasase tiheda pinnaga käsnjad moodustised, mille keskosas võib näha väikseid musti täppe – väikesi hüübinud veresooni. Arstil ei ole vaja selleks teha erilisi teste. Arst vaatab hoolikalt tüügast või nahalöövet ja hindab selle suurust, kuju, värvi ja tekstuuri. Tüüpiliselt on soolatüükad on väikesed, kareda pinnaga nahakasvajad.

Kas soolatüügas levib?

HPV levib otsesel kontaktil nakatunud inimese naha või limaskestadega, aga ka asjade ja esemetega, mis on vahetult kokku puutunud nakatunud inimesega. 

Näiteks võib viirus koolis laste seas levida ukselinkide, pliiatsite ja pastakate kaudu. Poe kassas sularahaga makstes võib samuti viirusesse nakatuda.  Kodus võib viirus sama pere laste seas levida ühiste käterätikute ja muude ühiselt kasutatavate asjade vahendusel.

Kuidas arst diagnoosib konnasilma?

Arst võib soolatüüka diagnoosida tavaliselt visuaalse läbivaatuse abil.

Selleks ei vajata erilisi teste. Konnasilm on paksend, tavaliselt kollast värvi, selgepiiriline ja sügavamal naha kihtides asuva kõva sisuga moodustis.

Kas konnasilm levib?

Konnasilm ei ole nakkav. Konnasilmad on paksemad naha alad, mille pinnal on nahajoonis nähtav.

Konnasilma ja soolatüüka ravi – hooldus – ennetamine?

Konnasilma ja soolatüüka ravi:

Konnasilmade ja soolatüügaste ravi võib olla mõnel juhul sarnane, mõlemad puhul võidakse näiteks rakendada külmaravi, kuid alati ei ole seda vaja.

Soolatüügaste ravi ei ole ilmtingimata vajalik ning enamus tüükaid taandub spontaanselt kahe aasta jooksul. 

Siiski on soovitatav haiguse kontrolli alla saamiseks ning nakkuse edasikandumise vähendamiseks neid ravida.

Kasutusel on mitmed erinevad meetodid: tüügaste peitsimine happeliste lahustega, krüoteraapia ehk soolatüügaste külmutamine vedela lämmastikuga, laserravi, kirurgiline ravi.

Konnasilma ja soolatüüka hooldus:

Arst saadab kliendi jalgade hooldusesse ja jalgade hoolduse käigus puhastatakse nahapaksendid, või külmutatakse või kasutatakse vahendeid mis pehmendavad nahapaksendid (peitsimine happeliste lahustega- salitsüüli sisaldavate kreemide, tinktuuridega näiteks). 

Konnasilma ja soolatüüka ennetamine:

Konnasilmad tekivad pikaajalisest survest või hõõrdumisest jalale. Naharakud hakkavad tootma intensiivselt keratiini,et nahka kaitsta, ja selle tulemusena moodustuvad nahapaksendid – konnasilmad. Soolatüükad, aga viirusest tingitud nahakasvaja. Nahk on meie keha kõige suurem organ ja tal on omadus ennast kaitsta.

Korrapärane jalgade tervise kaardistamine, õiged jalatsid ja sokid/sukad, nahahooldus kodus, vajadusel tallatugede kandmine, jalalabale harjutused, liikumine, immuunsuse tugevdamine, toitumine. Jalgade tervise kaardistamisele saate broneerida siit

Jalgadele leiate harjutused siit

Tallatoed leiate siit

Immuunsuse tugevdamiseks leiate toote siit

Need tegevused ja abivahendid aitavad ennetada konnasilmade ja soolatüügaste teket.

Ei ole vaja oodata kui on häda juba käes. Jalatsitele on tänapäeval vajalikud tooted mis hoiavad ära viiruste ja nakkuste levikud.

Kodus ise ravida ei soovita, sest nii võid olukorra hullemaks teha. Jalaravi kabinettides üle Eesti saab korra aastas käia jalgade tervist kaardistamas ,kui ei ole veel probleeme. Soovituseks oleks pöörduda kohe ( kui tekib kahtlus jalgadega seotud asjas) arsti kui spetsialisti poole, mitte googeldades või youtubest hakata ise kodus ennast ravima.

Enda eest hoolitsemine on PRIORITEET mitte LUKSUS!

Kasutatud terveyskirjasto infot.

Sarnased postitused

  • Seeninfektsioonid – võivad põhjustada kopsupõletikku.

    Seeninfektsioonid – Seened, nagu Histoplasma, Coccidioides ja Pneumocystis jirovecii, võivad põhjustada kopsupõletikku, eriti nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel. Kopsupõletik (pneumoonia) on kopsude infektsioon, mis põhjustab kopsukoe põletikku ja võib mõjutada ühte või mõlemat kopsu. Seda iseloomustab õhukottide (alveoolide) täitumine vedeliku või mädaga, mis raskendab hingamist ja põhjustab köha, palavikku, külmavärinaid ning hingamisraskusi. Kopsupõletik võib varieeruda kergest kuni…

  • Parkinsoni tõbi – mis see on?

    Parkinsoni tõbi on aeglaselt liikuv liikumishäire, millega kaasnevad lisaks värinale, üldisele liikumisele ja lihaste jäikusele veel paljud muud sümptomid.  Kokkuvõte on tehtud tegelikust Parkinsoni tõvest, mitte Parkinsoni tõvest, mis on põhjustatud muudest põhjustest, nagu ajukahjustus või teatud ravimite kasutamine. Põhjused:  Parkinsoni tõbi on põhjustatud närvirakkude järkjärgulisest hävimisest keskaju teatud piirkonnas (nucleus accumbens); närvirakkude kahjustuse põhjus pole teada. …

  • Jalad kisuvad krampi? Külmetavad?

    Tuikav,kipitav valu jalgades, jalad surisevad, jalad krampis, tuimus ja jalad külmetavad? Veresoonte lupjumine on haigus, mille puhul kolesterool, rasv ja kaltsium ladestuvad veresoonte seintes ning muid aineid kogunevate naastude teket. Arterilubjastus haigus (ateroskleroos) on verd kandvate arterite ahenemine, mille tagajärjel väheneb verevool veeni. Mille korral suurte ja keskmiste arterite sisse ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid, mis hiljem…

  • Kuidas kasutab inimene jalgu?

    Inimene kasutab jalgu mitmel erineval viisil, kuna jalad on inimese liikumise ja tasakaalu keskne osa. Jalad täidavad mitmeid olulisi funktsioone, mis hõlmavad järgmist: Kokkuvõttes on jalad oluline osa inimese igapäevaelust ja liikumisest. Need võimaldavad liikumist, tasakaalu ja suhtlemist ümbritseva keskkonnaga ning on vajalikud paljude igapäevaste tegevuste jaoks. Jalgade tervis ja tugevus on olulised, et säilitada…

  • Soolatüügas või konnasilm?

    Soolatüügas või konnasilm – kuidas neid eristada? Üllataval kombel aetakse neid kahte sageli segamini, kuigi nende tekkepõhjused ja ravi on täiesti erinevad. Konnasilm on mehaanilise hõõrdumise tagajärjel tekkiv nahapaksend, mis ulatub sügavale pärisnahka ja põhjustab kõndides valu. Soolatüügas seevastu on viiruslik moodustis, mille tunneb ära käsnja struktuuri ja mõnikord mustade täppide järgi. „Mitte alati pole…

  • Kuidas hoolitseda jalgade eest talvel?

    Kuidas hoolitseda jalgade eest talvel? “Jalgade eest peab samamoodi hoolitsema nagu hammastegi eest eest,” ütleb Monika. Jälgi mida kannad jalas…. Alati on ennetamise võimalus. Kingade ostmisel pista käsi sisse ja katsuda kas seal on õmbluseid, mis võiksid survet tekitada. Samuti tallatoed, eriti päka all olev tugi aitab hoida ära küünte sissekasvamist (nt on soovitada väga…