Jalgade hooldus spetsialistid!


Põhjused,
miks on vaja jalad korras hoida:

Jalgade hüperhidroos — Hyperhidrosis pedis — on jalgade ebameeldiv lõhn ja liighigistamine.

Hüperkeratoos — Hyperkeratosis  — on naha liigsarvestumine, mis tekib sagedamini jalataldadel ja peopesades.

Naha intensiivsem sarvkihi moodustamine on tegelikult keha kaitsemehhanism. Ärritaja toimel kiireneb kõigepealt nahapiirkonna verevarustus, et üleliigne soojus ja vigastatud koetükid minema kanda. Alumiste nahakihtide suurenenud verevarustuse tõttu hakkavad naha kasvukihis rakud kiiremini jagunema. Niimoodi kaitseb paksenenud sarvkiht kahjustunud nahapiirkonda. Tekivadki villid ja konnasilmad, eelkõige varvaste all ja kandadel.

Nahalõhed võivad tekkida naha liigsarvestumise, pärilike eelsoodumuste või omandatud defektide tõttu. Neid jaotatakse “niisketeks” ja “kuivadeks” ja see vaid kinnitab väidet, et nii liigniiskel kui ka liigkuival nahal on kalduvus lõheneda.  Terve nahk on sile, elastne ja väga vastupidav. Lõhede tekkimisele eelneb tavaliselt naha hüperkeratoos, millega sageli kaasneb põletik.

On olemas palju erinevaid küüneplaadi ja jalalabade naha patoloogiaid, mis vajavad erilist meditsiinilist hooldust. Tänapäeval on olemas meetodid ja spetsiaalsed aparaadid, mis oskusliku lähenemise puhul aitavad jalgade ilusa ja terve väljanägemise ohutul viisil taastada.

Diabeeti põdevatel inimestel on oht närvikahjustuse (neuropaatia) ja jalgade verevarustuse häirete (isheemia) tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Suuremahulised haiguste levimuse uuringud on näidanud, et diabeet on 40-70% kõikide alajäseme amputatsioonide põhjus. Tõhusa ennetuse ja raviga on enamikul juhtudest võimalik amputatsioone vältida.

Riskijalgade tunnused:

  • Tundlikkuse häired (vati sees kõndimise tunne),
  • asendihäired,
  • vereringehäired,
  •  suur veresuhkruväärtus,
  • jalgade vale hooldus,
  • ebasobivad jalanõud,
  • diabeedile lisanduvad haigused (muutused silmapõhjades, neerukahjustus), jalgade sagedased tursed.

Põletikuline reumaatiline haigus põhjustab luudes ja liigestes ning pehmetes kudedes muutusi ja kõrvalekaldeid. Selle tagajärjel muutuvad jalalaba koormuspunktid. Kõige rohkem raskendab jalalaba õiget toimimist jala pikivõlvi madaldumine. Valu ja paistetus vähendavad liigeste liikuvust ja jalalihaste tegevust.

Regulaarne jalahooldus aitab märgata varakult liigeste moondumist ja leida koheselt abivahend vastavalt vajadusele
. Abivahendiga saab jalalaba koormust vähendada ja parandada asendit liikumisel. 

Jalahooldust teostatakse aparaadipediküürina.